PROLOG-i kaudu registreerumine Soome Logistikaseminarile 2012 soodustingimustel 

Soodushind EUR 400,00 + Soome käibemaks 23% sisaldab:

a) Osalemist 09.02.2012 seminaril Finlandia Talos, Helsingi

b) Kokteilivastuvõttu ja ühist õhtusööki Tallinki laeval "Baltic Princess" suunal Helsingi-Tallinn (väljumine 09.02.2012 kell 18:30).

NB! Laevapilet kella 18:30-sele "Baltic Princess" väljumisele tuleb ise osta. Samuti tuleb ise korraldada transport Tallinnast Helsingisse. 

Logistikaseminari 2012 programm ja detailne info: http://www.logy.fi/www/en/seminars/logistics-seminar/index.php

Registreerumiseks PROLOG-i soodushinnaga palume saata järgnev info aadressile info@prolog.ee 

1. Ettevõtte nimi

2. Arve aadress

3. Kontaktisik

4. Kontaktisiku e-post ja telefon

5. Seminaril osalejate nimed ja e-posti aadressid

Registreerumise hiliseim tähtaeg: 31.01.2012. 

Arve esitatakse otse Soome korraldajate poolt. 

Klaster esitas konkursile  Tallinna Sadama, Tallinna Lennujaama ja CF&S Estonia koostöös sündinud kruiisilaevade pööringu väljatöötamise ning eduka teostuse. 

Logistikateo eesmärk oli teha Tallinnast Läänemere kruiiside algus- ja lõpp-punkt, tuues Eestisse rohkem pööringuturiste, kelle teenindamine on keskmisest suurema kasumlikkusega nii kaubandus-, turismi- kui ka transpordisektorile. Laevakruiiside mõistes on pööring reisijate vahetamise protseduur, kus sama sihtkoht on nii kruiisi algus- kui ka lõpp-punktiks. Kruiisifirma Happy Cruises lõpetas Tallinnas kruiisi, saatis reisijad lennuki peale, võttis lennujaamast uued turistid vastu, kellega järjekordsele kruiisile mindi. Tallinnas toimus pööring 5 korda, teenindati 7204 kruiisireisijat. Vastavalt Tallinna Sadama analüüsile on pööringu kogukäive tavakülastustest 2,3 korda suurem (kruiisifirma ostud ettevõtetelt, reisijate kulutused linnas) ning 3,6 korda suurem kui võrrelda ainult kruiisifirma oste ettevõtetelt (sadama-, lootsi-, lennujaama- ja veeteedeameti maksud, transport, ekskursioonid, pagasikäitlus, agenteerimistasud, laevavarustamine jms). Tänu edukale tööle käesoleval aastal, on 2012 oodata kuni 20 000 pööringuturisti. Pööringu teostajad olid Eesti Logistikaklastris koostööd tegevad Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam ja CF&S Estonia, kes tegeles laevade agenteerimise ja reisijate pagasi veoga. 

Klastri nimel auhinna vastu võtnud Andres Valgeristi sõnul on tegemist ilmeka näitega klastrikoostööst, kus asju ühiselt ajades saavutatakse üksikutele ettevõtetele üle jõu käivad eesmärgid. 

Kaks võrdse kaaluga Auhinda (konkursil teist ja kolmandat kohta traditsiooniliselt ei eristata) läksid Eesti Raudteele Koidula raudtee piirijaama avamise eest ning Girfile elektroonilise piiriületussüsteemi GoSwift väljatöötamise eest koostöös Siseministeeriumi ja ERAA-ga. Kaasaegse Eesti suurim rajatud uus taristuobjekt, 70 miljonit eurot maksnud ja tänavu avatud Koidula moodne piirijaam, suurendab raudtee läbilaskevõimet, Eestit läbivate logistikakanalite konkurentsivõimet ning muudab kaupade piiriülese liikumise efektiivsemaks koondades piiriületusega seotud protseduurid ning kaubakäitlemise ja raudteeveeremi hooldusega seotud funktsioonid kompaktselt ühte jaama. Nüüdsest on taas võimalik raudteed pidi üle piiri liigutada kõiki kaubagruppe. Koidula jaama rakendumisega vabanes Tartu piirijaama staatusest, millega vähenesid oluliselt linna turvalisuse ja ohutusega seotud riskid. Piirijaam taasühendas Eesti territooriumil Tartu-Valga-Koidula raudteelõigud, mis avab uued võimalused kaupade ja reisijate veoks nii Eesti siseselt kui naaberriikide vahel ning arendab kohalikku elu. 

Siseministeerium, Girf OÜ ja ERAA töötasid koostöös välja GoSwift sõidukite elektroonilise järjekorrasüsteemi. Alates 01.08.2011  töötab see kõikides Eesti-Vene maanteepiiripunktides, Venemaa suunal. Süsteemi aadress on www.eestipiir.ee. Eraldi konkursi raames loodi turvalised piiriääsed sõidukite ootealad. GoSwift võimaldab juhtidel piiriületuse aega eelnevalt broneerida. Autod seisavad elektroonilises järjekorras ning saabuvad piirile vahetult enne nende piirile suunamist. Käivitatud süsteemi tulemusena on füüsilised järjekorrad piiripunktides kadunud; likvideeriti võimalus järjekorrakohaga hangeldamiseks; tegelik piiriületuse ooteaeg on lühenenud; piiriületamise aeg on ennustatav, mistõttu juhid saavad oma aega reguleerida; veofirmadel ja kauba omanike tulud on kasvanud, kuna kaup, kallid liisinguveokid ning autojuhid ei pea seisma päevade kaupa piirijärjekordades.

Väljakujunenud traditsiooni kohaselt valitakse igal sügisel aasta parim logistikasaavutus. Tänavu juba 10. korda toimunud konkursi Aasta Logistikategu eesmärk on tunnustada oma tööle pühendunud logistikajuhtide poolt saavutatud edu organisatsioonile püstitatud eesmärkideni jõudmisel. 

Sel aastal laekus konkursile 12 logistikategu. Oma projektid esitasid 3Selli, Eesti Logistikaklaster, Eesti Post, Eesti Raudtee, Farm Plant Eesti, Girf, Lux Express, Pakendimeister, SEBE, Sillamäe Sadam, Tartu Linnavalitsus koostöös Sebega ja Viru Keemia Grupp. Logistikategusid hinnati nii kaheksaliikmelise źürii, kui Eesti logistikaavalikkuse poolt hääletamise teel. Sealjuures oli źürii otsusel 50% ning avalikkuse hinnangutel 50% osakaal. Võitja selgus kaalutud häälte summeerimisel. Źürii koosseisu kuuluvad Äripäeva logistikaajakirjanikud ning  viis PROLOG-i juhatuse liiget. 

TRANSESTONIA 2011: Transatlantic Horseshoe

26.oktoober 2011 Swissotel Tallinn

Tänavune TRANSESTONIA konverents korraldatakse koostöös Eesti Logistikaklastriga ja läbivaks teemaks on klastri poolt koos strateegiliste välispartneritega arendatav, Eesti kaudu kulgev kontinentidevaheline intermodaalne transpordikoridor Transatlantic Horseshoe ehk Atlandiülene Hobuseraud. Tegemist on efektiivseima kaubateega, mis ühendab Tallinna ja Halifaxi sadamate kaudu Põhja-Ameerika Venemaa, SRÜ, Kesk-Aasia ning Põhja-Hiinaga. TRANSESTONIA konverents annab põhjaliku ülevaate selle transpordikoridori erinevaid osasid opereerivatest partneritest, pakutavate võimaluste ulatusest ja konkurentsieelistest. Logistikaklastri poolt välja arendatav süsteem loob arvestatavad võimalused kõikidele Eesti ekspedeerijatele, samuti importööridele, eksportööridele ja traderitele. Konverentsil osalevad ja esinevad Logistikaklastri koostööpartnerid Kasahstanist Kanadani.

KONVERENTSI TEEMAD JA ESINEJAD:

• Eesti kui atraktiivne investeerimis- ja majanduskeskkond ning värav 300 miljonilisele tarbijaturule - Juhan Parts, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister
• Atlandiülese Hobuseraua ja selle osapoolte tutvustus - Illimar Paul, arendusjuht, Eesti Logistikaklaster
• Inspireeriv edulugu - Arnout Lugtmeijer, juhatuse esimees, Vopak E.O.S.
• Transpordikoridori Põhja-Ameerika poolne haardeulatus, tugevused ja konkurentsieelised - Nancy Phillips, direktor, Halifax Gateway Council
• Ookeaniveod üle Atlandi - Alari Harjak, tegevjuht, Transocean Eesti (ACL'i ehk Atlantic Container Line agent)
• Hubioperatsioonid Euroopas - Natalia Kapkajewa, regionaalne turundusjuht, Hamburgi Sadam
• Tallinna Sadam: modaalsuse vahetus merelt raudteele - Ain Kaljurand, juhatuse esimees, Tallinna Sadam
• Sillamäe Sadama konteineriterminali käivitumine - Mihkel Uriko, kommertsdirektor, Sillamäe Sadam
• Eesti Raudtee: teekonna algus 1520mm rööbastel - Kaido Simmermann, juhatuse esimees, Eesti Raudtee
• Regulaarne konteinerrongiühendus Tallinna ja Moskva vahel - Yuri Lopusov, peadirektor, Logistic Operator
• Konteinerrongiühendus Tallinna ja Kasahstani vahel - Valerij Fokin, Terminalioperatsioonide Divisioni juht, FIT (FESCO Integrated Transport)
• Kasahstan kui oluline turg ning tee Põhja-Hiinasse - Berik Uandõkov, direktor, Aktau Rahvusvaheline Merekaubasadam

Konverentsi toimumist toetavad MKM, Eesti Logistikaklaster, Tallinna Sadam ja Eesti Raudtee. Meedia peasponsoriks on RZD Partner.

Kohtumiseni 26. oktoobril Swissotel Tallinnas.

Lugupidamisega, 

Raivo Vare, moderaator 
Illimar Paul, peakorraldaja

OSALEMISTINGIMUSED ja REGISTREERUMINE kodulehel www.transestonia.ee 

Eesti Logistikaklaster otsib koostööpartnerit uuringu läbiviimiseks, mille eesmärgiks on hankida terviklikud, detailsed ja süstematiseeritud statistikaandmed kuue välisriigi väliskaubanduse struktuuri kohta valitud tootekategooriate lõikes. Samuti nende riikide suurimate importööride ja eksportööride andmebaasid koos kontaktandmetega valitud tootekategooriate lõikes.

Detailne info on ära toodud hankedokumentides, mis väljastatakse sooviavalduse alusel hankija vastutava isiku poolt alates 25.04.2011.

Uuringu teostamise tähtaegadeks on:

• Lähteülesandes määratletud ettevõtete andmebaaside koostamine – 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest;
• Lähteülesandes määratletud detailse ja struktureeritud statistikaandmete koondi koostamine – 90 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest;

Hankes kvalifitseeruvad osalema siduvad ja tõesed pakkumused, millega pakkujad kinnitavad valmidust ja võimekust lähteülesandes kirjeldatud uuringu täiemahuliseks, tähtajaliseks ja kvaliteetseks teostamiseks.
Pakkumused peavad olema kehtivad vähemalt 90 päeva alates nende esitamise päevast.
Pakkumuste esitamise viimaseks tähtajaks on 09.05.2011 kell 14:00.

Hankija vastutav isik: Illimar Paul
Vastutava isiku sidevahendid: illimar@transit.ee, +372 50 999 00

Eesti Logistikaklastri osalisteks on kõik suuremad infrastruktuuriettevõtted: Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaam, Paldiski Sadam; suurimad sadamaterminalid ja raudteeveoettevõtted: EVR Cargo, Vopak-EOS, ERS, Alexela Logistics, ESTEVE Terminal, Spacecom; logistika- ja ekspedeerimisfirmad: CF&S, Smarten Logistics, Contimer, Alekon Cargo, Baltic Rail, Riigiressursside Keskus, Bominflot; kõrgkoolid: Tallinna Tehnikaülikool ja Mainori Kõrgkool ning erialaettevõtete liidud: Sadamate Liit jaLogistika ja Transiidi Assotsiatsioon. Projekti toetavad lisaksEesti kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Rahvusvaheline Autoettevõtete Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerijate assotsiatsioon, Infotehnoloogia Liit ning  PROLOG. Klastri programmi toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Lisainfo ja hankedokumentide väljastamine: Illimar Paul, illimar@transit.ee, +372 50 999 00

Ei möödu vist ühtegi logistikale ja transiidile pühendatud üritust, kus ei kõneldaks vajadusest saada lõpuks jalg ukse vahele ühele maailma kiiremini arenevale transpordisegmendile – konteinervedudele. Ideid ja plaane on välja käidud ilmatu hulk. Objektiivsetel (vahepealsest majandussurutisest tingitud hiinlaste huvi langus) ja subjektiivsetel põhjustel pole suurt midagi muutunud.

Praegu oleme olukorras, kus lähiregioonide konkurendid kasvavad endiselt võimsama tempoga, kui Soome lahe lõunakaldal suudetakse. Näiteks 2010. aastal oli konteinervedude maht Läänemere piirkonnas 39 protsenti suurem kui 2009. aastal. Meil oli tõus aga enam kui kaks korda väiksem. Eesti osakaal konteinervedude teenindamisel langes seetõttu siianigi äärmiselt madalalt neljalt protsendilt kolmele.

Pole tarvilik hakata kedagi veenma, et eeskätt aus ja vaba konkurents on üheks olulisemaks majandusharusid kiirelt edasi tõukavaks katalüsaatoriks. Eesti ettevõtete paarikümneaastane aktiivne osalemine rahvusvahelises kaubavahetuses transpordi- ja logistikasektoris kinnitab seda tuntud majandustõde täielikult.

Omavaheline terve võitlus klientide pärast on omane erinevatele transporditasanditele. Alates suurtest infrastruktuuri ettevõtetest, nagu sadamad (Tallinna sadam ja Sillamäe sadam), jätkates raudteeveo firmadega (EVR Cargo, Spacecom, E.R.S.) ning lõpetades konkreetsetele kaubagruppidele orienteeritud terminalidega (naftaterminalid, üldkaupade terminalid, söeterminalid jne).

Vaba konkureerimise tulemus on klientidele olnud selgelt meelepärane. Võrreldes naaberriikidega on hinnad logistika- ja transiidisektoris üldjuhul klientidele vägagi vastuvõetavad. Ent mis veelgi olulisem – pidevalt on kasvanud osutatavate teenuste kvaliteet ja ulatus. Ning lõpuks on turg ilma suuremate vastasseisudeta suutnud ise reguleerida ühinemised-liitumised seal, kus see on ettevõtetele selgelt kasulik ja kasumlik.

Üks väheseid erandeid logistikavaldkonnas on siiani kahjuks just konteinerveod. Praegu on võimalus meritsi konteinereid tuua ja laevadele laadida vaid ühe firma kaudu ning tulemused, nagu teame, rõõmuhõiskeid esile ei kutsu.

Terminali võimsusest on praegu hõlmatud vaid kolmandik. Senist kasvudünaamikat analüüsides läheb veel aastaid, enne kui õnnestuks saavutada projektvõimsus. Aga naaberriigid liiguvad sel ajal vuhinal veelgi kaugemale.

Nii näiteks on klientide sõnul konteinerite käitlemise hind Muugal lähimate alternatiividega (näiteks Riiaga) võrreldes arusaamatult kõrge. Ja seetõttu kliendile sageli vastuvõetamatu. Sest ka teenuse kvaliteeti ja logistilist korraldust hindavad ettevõtte ja kliendid tihtipeale erinevalt. Juhtub sedagi, et võimalikud kliendid jäävad teenindamata subjektiivsetel põhjustel.

Teiste logistika- ja transiidiettevõtete kogemust vaadates on järeldus selge: konteinerimajandust aitab Eestis käima tõmmata just terve konkurents. Arvestades, et Tallinna Sadamal on valminud infrastruktuur uue konteineriterminali rajamiseks ning rahvusvaheline konkurss on toonud kohale ka uusi võimalikke firmasid (vaatamata ennustustele, et ega siia keegi nagunii ei tule), on igal juhul mõttekas katsetada.

Loomulikult juhul, kui uue tulija pakkumine on konkreetse terminaliala kohta parim ja aitab senisest efektiivsemalt lahendada ka Eestist väljuvate konteinerite raudteele suunamise probleeme. Konkurents peab jõudma konteineriärisse ning kui riigile kuuluvatel ettevõtetel on võimalus seda soodustada, tuleb vajalikud otsused langetada.

Konkurentsi pole mõtet peljata ja seda eos välistada. Küll aeg näitab, kes suudab oma teenust paremini korraldada ja soodsama hinnaga müüa. Kuigi tegelikult pole kahtlust, et senisest oluliselt kiiremini hakkab arenema nii vana turulolija kui tema potentsiaalne uus võistleja.

Lisanduvad töökohad sadamas, raudteel ja seotud ettevõtlusvaldkondades toovad riigile sisse nii otseste maksude kui dividendide näol. Ja terminaliomanikud on oma kasumi suurendamiseks ja hoidmiseks sunnitud pingutama nii, et see toob naeratuse klientide näole.

Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni konsultant Andrus Kuusmann

Gdanskis  1.-3. märtsini toimuval rahvusvahelisel logistikakonverentsil Transport Week 2011 analüüsitakse, milliseid olulisi muudatusi on kriisiaastad toonud transpordisektorisse, räägitakse Euroopa transpordisüsteemi väljakutsetest ning tutvustatakse uusi transpordikoridore Euroopa kaardil.

Eesti  transiidikoridori eeliseid tutvustavad ja paneeldiskussioonides osalevad  ESTEVE Terminali juhatuse esimees Üllar Raad, Tallinna Sadama kommertsdirektor Erik Ringmaa ja Navirail Rail World Groupi raudteetranspordi direktor Vadim Shabarov.

Osavõtjatel ligi sajast erinevast logistikaettevõttest üle Euroopa on võimalus kaasa rääkida diskussioonides Kesk- ja Ida-Euroopa transpordikoridoride arengut puudutavatel erinevatel  teemadel. Samuti arutatakse Hiina ja Venemaa kasvava mõju üle kaubaliikumise suundadele ja struktuurile.

Transport Week 2011 konverentsikülastuse raames külastasid Eesti  Logistikaklastri liikmed eile Gdanski Sadamat, et tutvuda Gdanski jaotuskeskuse võimalustega ning leida võimalikke koostöömudeleid.

Gdanski logistikakonverentsi lõpetab homme arutelu logistikahariduse ja töökogemuse, teooria ja praktika sidumise teemal.

Eesti logistikaettevõtjad tutvustasid Hamburgi ja Kieli sadama ettevõtetele Eesti transiidikoridori võimalusi kaubavahetuseks Venemaa ja Kesk-Aasiaga.

Eesti Logistikaklastri arendusjuhi Illimar Pauli kinnitusel on Hamburg koos Bremerhaveniga Eesti jaoks ühed olulisimad konteineri hub-id.

„Meie reisi eesmärk oli esitleda kohalikele logistikaettevõtetele Eesti soodsat majandus- ja investeerimiskliimat ning kutsuda neid üles kasutama meie transiidikoridori kaubavahetuseks Venemaa, SRÜ rrikide ja Kesk-Aasiaga,“ selgitas Paul.

Klastri liikmed kohtudid reisi käigus Kieli, Lübecki ja Hamburgi sadamate ning Lehmann GmbH ja Polzug Intermodal GmbH esindajatega, et anda neile kutse tulla külastama Eestit ja tutvuda kohapeal meie konkurentsivõimeliste teenustega.

Eesti Logistikaklaster on ühisprojekt, mis keskendub liikmete  rahvusvahelisele turundusele,  Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel, vabasid ressursse hõlmavale tootearendusele, logistikaalastele haridusküsimustele ning ettevõtete koostööle IT vallas.

MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsatsiooni eestvedamisel loodud Eesti Logistikaklastri liikmed  on Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaam, Paldiski Sadam,  Vopak E.O.S., ERS,, Alexela Logistics, ESTEVE Terminal, CF&S, Spacecom, Smarten Logistics, Contimer, Alekon Cargo, Navirail, Riigiressursside Keskus, Bominflot, Tallinna Tehnikaülikool, Mainori Kõrgkool, Sadamate Liit ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon.

Klastri projekti toetab 12,8  miljoni krooniga EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist klastrite arendamise programmi raames.

Täpsem info:

Urmas Kõiv

Eesti Logistikaklastri juht

Tel 50 77007

e-post: urmas@transit.ee

Eesti Logistikaklastri liikmed tutvustasid täna,  14.veebruaril  Astanas toimuval Eesti-Kasahstani Ärifoorumil Eesti logistilise asukoha eeliseid ja pakkusid kasahhidele koostöövõimalusi.

Astanas Eesti ja Kasahstani valitsustevahelise komisjoni II istungil osaleva majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul võiks Eesti kujuneda Kasahstani jaoks maailma mereväravaks.

Eesti Logistikaklastri juht Urmas Kõiv lisas, et Eestil on selleks arvestatavad eelised tänu sadamate sügavusele.  „Kasahhid, kes veavad suuri kaubakoguseid, on huvitatud keskmiselt 100 000 tonniste laevapartiide müümisest, mis eeldab sügavate sadamate olemasolu,“ selgitas Kõiv.

Võrreldes konkureerivate transpordikoridoridega suudab Eesti pakkuda Kasahstani ettevõtetele madalamat logistikakulu transporditava kauba tonni kohta.

AS Tallinna Sadam on valmis leidma võimalusi investeeringuteks terminali või jaotuskeskuse loomiseks Kasahstani kaupadele.

Ärifoorumil, kus osales kokku 150 Kasahstani äriliidrit koos Eesti logistika- ja transpordiettevõtete juhtidega, tutvustasid Eesti ettevõtete koostöövõimalusi Ain Kaljurand Tallinna Sadamast, Kaido Simmermann Eesti Raudteest, Tiit Vähi Sillamäe Sadamast, Erik Sakkov Tallinna Lennujaamast ja Arnout Lugtmeijer Vopak EOS-st.

Eesti Logistikaklaster on ühisprojekt, mis keskendub liikmete  rahvusvahelisele turundusele,  Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel, vabasid ressursse hõlmavale tootearendusele, logistikaalastele haridusküsimustele ning ettevõtete koostööle IT vallas. Klastri projekti toetab 12,8  miljoni krooniga EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist klastrite arendamise programmi raames.

INFO:

Urmas Kõiv

Eesti Logistikaklastri juht

Tel 50 77007

e-post: urmas@transit.ee

Eesti  Logistikaklaster, Eesti Vabariigi Suursaatkond Helsingis ja EAS korraldasid kolmapäeval 9. veebruaril Helsingi Eesti Majas Soome tööstusettevõtteile suunatud seminari EESTI UUED VÕIMALUSED 2011. Seminari avasõnadega esines Eesti Vabariigi Suursaadik Mart Tarmak. EAS-i rahvusvahelistumise divisioni Soome välisesindaja Valdar Liive andis oma ülevaate majandus- ja tootmistegevuste eelistest Eestis ning tutvustas EAS-i poolt Eestis tegevuse käivitamisest huvitatud Soome ettevõtteile pakutavaid tugiteenuseid. Kalle Pedak Hedman Partners’ist selgitas, mida on Soome ettevõtjal kasulik teada Eesti seadustest. Logistikaklastri arendusjuht Illimar Paul käsitles Eesti majanduslikke ja logistilisi eelised tootmise ning tarneahelate juhtimise seisukohast. Seminari kroonjuveeliks kujunes rikkaliku Eesti kogemusega Soome ettevõtja Pauli Pölläneni (Makron Engineering ja Metalliset Group) ettekanne, kes omab Eestis kahte tootmisüksust. Ühte Aegviidus ja teist Narvas. Soome tootmisettevõtete huvi Eesti temaatika vastu oli arvestatav. Eesti Maja seminariruumi täituvuseks oli 100% ja paigaldada tuli lisatoole. Sealjuures sisaldas toimunud seminarile kutsutute andmebaas vaid murdosa potentsiaalsetest Eestist huvituda võivatest Soome tootmisettevõtteist.

Toimunud seminar on Eesti Logistikaklastri esimeseks sammuks välisinvesteeringute kaasamise kavas, mille tulemusena soovitakse luua Eestisse 1000 uut töökohta vähemalt 50 000 eurose lisandväärtuse tasemega töötaja kohta. Soomele, Eesti jaoks Rootsi järel teiseks suurimale välisinvesteeringute päritolumaale, pakub tootmise osaline siirdamine Eestisse  arvestatavaid  võimalusi konkurentsivõime kasvatamiseks. Säilitades või isegi kasvatades klientidele lubatud tarnekindlust, tarnekiirust ja paidlikkust, on Eestis tootmise abil võimalik alandada kogukulusid ja kasvatada varade tootlust. Logistikaklastrisse kuuluvaile ettevõtteile on Soomest pärinevad tööstuslikud välisinvesteeringud huvipakkuvad eelkõige seoses kaasnevate tooraine- ja valmistoodangu voogudega. Mitmete klastriprartnerite huvi on seotus kinnisvara pakkumisega tootmistegevuseks, sealhulgas sadamate vabatsoonidesse rajatud tööstusparkides.  

Argumendid, millele tuginedes Logistikaklaster Eestit Soome tööstusettevõtteile tutvustab:

1. 2011. aastast on Eesti investeerimiskeskkond kindlam ja mugavam kui kunagi varem;
2. Lisaks EU, Schengeni, WTO ja NATO liikmelisusele kuulub Eesti nüüd ka OECD-sse;
3. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis käibel euro;
4. Enim välisfirmasid on Eestisse asutatud Soome ettevõtjate poolt;
5. Firma asutamine toimub Eestis kahe tunniga;
6. Kogu asjaajamine ja suhtlemine riigiametitega on elektrooniline;
7. 0%-line ettevõtte tulumaks võimaldab Eestis kogu kasumi maksuvabalt reinvesteerida ja seeläbi kiiresti kasvada;
8. Eestis ei ole 20 aasta jooksul toimunud ühtegi streiki, mis oleksid ettevõtete tegevust häirinud;
9. Eesti  sadamates, vabatsoonides ja tööstusparkides on sadu hektareid juba väljaarendatud infrastruktuuriga tootmis- ja ärimaid, samuti kohaseid hooneid koheseks tegevuse alustamiseks;
10. Eesti sadamad on Läänemere sügavaimad ning aastaringselt navigeeritavad, Eesti raudtee kuulub 1520mm võrgustikku ja Eesti maismaaühendused kogu Euroopaga on head;
11. Eestis on hästi välja arenenud kõrgetasemeliste allhankijate võrgustik;
12. Eesti kinnisvarahinnad on hetkel väga soodsad;
13. Tootmis- ja äritegevuse kogukulud on Eestis optimaalsed, kvaliteet, tarnekindlus, tarnekiirus ja paindlikkus kõrged.

Lisainfo:
Illimar Paul, arendusjuht, Eesti Logistikaklaster
Tel: 50 999 00
E-post: illimar@transit.ee

Jaanuaris käivitus Eestis ainulaadne transpordi ja logistika veebikeskkond VEOPORTAAL.EE, mis viib kokku kaubavedude ja bussitranspordi teenuste osutajad ning vedusid vajavad ettevõtted ja eraisikud.

Veoportaali asutaja Ain Tulvi sõnul pakub nende veebikeskkond inimestele ja ettevõtetele lihtsa ja kiire viisi leida vedaja oma kauba või asjade transportimiseks nii Eestis kui ka välisriikidesse. Portaalis on reaalajas üleval informatsioon juba toimuvate või toimuma hakkavate vedude ning bussireiside kohta, teave vabast koormaruumist, veograafikutest, veohindadest ning kasutatavatest transpordivahendites.

Loe täpsemalt värskest HEI uudiskirjast.

Vaata ka Veoportaal.ee

Töö sisu on olemasolevate materjalide põhjal kodulehe struktuuri loomine, visuaalsete lahenduste pakkumine ja tehniline teostus.

Täpsem info:
Margot Ots
margot@transit.ee
Tel.: 5016199

Eesti Vabariigi Suursaatkond Helsinkis, EAS ja Eesti Logistikaklaster korraldavad kolmapäeval 09.02.2011 Soome tööstusettevõtteile seminari

EESTI UUED VÕIMALUSED 2011
09.02.2011 kello  14:00-18:00, Viro-keskus, Sörnäisten rantatie 22, Suvilahti, 00540 Helsinki

Seminar kl 14:00-16:00
1. Mart Tarmak, Eesti Vabariigi Suursaadik – Eesti investeerimiskliima aastal 2011 
2. Valdar Liive, EAS – Tugiteenused Eestis laienemisest huvitatud Soome ettevõtteile 
3. Kalle Pedak, Hedman Partners -  Mida on Soome ettevõtjal on kasulik teada Eesti seadustest 
4. Illimar Paul, Eesti Logistikaklaster – Eesti majanduslikud ja logistilised eelised tootmise ning tarneahelate juhtimise seisukohast 
5. Pauli Pöllänen, Metalliset Group – Soome ettevõtte Eesti kogemus

Mõned faktid: 
·         2011. aastast on Eesti investeerimiskeskkond kindlam ja mugavam kui kunagi varem 
·         Lisaks EU, Schengeni ja NATO liikmelisusele kuulub Eesti nüüd ka OECD-sse 
·         Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis käibel euro 
·         Enim välisfirmasid on Eestisse asutatud Soome ettevõtjate poolt 
·         Firma asutamine toimub Eestis kahe tunniga 
·         Kogu asjaajamine ja suhtlemine riigiametitega on elektrooniline 
·         0%-line ettevõtte tulumaks võimaldab Eestis kogu kasumi maksuvabalt reinvesteerida ja seeläbi kiiresti kasvada 
·         Eestis ei ole 20 aasta jooksul toimunud ühtegi streiki, mis oleksid ettevõtete tegevust häirinud 
·         Eesti  sadamates, vabatsoonides ja tööstusparkides on sadu hektareid juba väljaarendatud infrastruktuuriga tootmis- ja ärimaid, samuti kohaseid hooneid koheseks tegevuse alustamiseks 
·         Eesti sadamad on Läänemere sügavaimad ning aastaringselt navigeeritavad, Eesti raudtee kuulub 1520mm võrgustikku ja Eesti maismaaühendused kogu Euroopaga on head 
·         Eestis on hästi välja arenenud kõrgetasemeliste allhankijate võrgustik 
·         Eesti kinnisvarahinnad on hetkel väga soodsad 
·         Tootmis- ja äritegevuse kogukulud on Eestis optimaalsed, kvaliteet, tarnekindlus, tarnekiirus ja paindlikkus kõrged 

Seminarile järgneb vastuvõtt ja networking kl 16:00-18:00 
Seminarile oodatakse oma tegevuse Eestisse laiendamisest huvitatud Soome tööstusettevõtteid. Registreerumine  hiljemalt 26.01.2011 e-posti aadressil  events.helsinki@mfa.ee

Lisainformatsioon:
Eesti Logistikaklaster 
Illimar Paul, arendusjuht
Tel: +372 50 999 00
illimar@transit.ee  

Eesti Logistikaklastriga liitunud ettevõtete ring laieneb – selle aasta viimasel juhtrühma koosolekul otsustati kinnitada klastri uuteks liikmeteks CF&S Estonia AS ja Navirail OÜ.

CF&S Estonia tegevjuht Kuno Väin usub, et klastriga liitumine aitab tegeleda senisest aktiivsemalt müügi ja turundusega kõikides huvipakkuvates regioonides.

“Olles klastri liige on meil tunduvalt kergem pääseda nö „pildile“, et tutvustada Eestit kui turvalist transiidikoridori koos kõigi pakutavate kõrvalteenustega,” sõnas Väin.

CF&S panus klastri liikmete erinevate teenuste hulka on teiste seas näiteks projekt-  ja ülegabariitse kauba vedu CF&Sle endale kuuluva spetsiaalse raudteeveeremiga kogu 1520 mm rööpmelaiusega raudteedel, China Shipping Company esindamine Eestis ja China Shipping Logistic esindamine Eestis, Lätis ning Leedus.

Naviraili juhi Riivo Sinijärve sõnul soovivad nemad klastri ühistegevuste raames tutvustada ja arendada  mere- ja raudteeveo ühendamisel tekkivat EL sisest transiidikanalit Soomest läbi Eesti Kesk-Euroopasse ja tagasi.

“Meie eesmärk on laiemalt teavitada turge Eestit läbivast põhja-lõunasuunalisest transiidikanalist ja suurendada vastavate teenuste eksporti. Usun, et klastri ühistegevuse tulemusena saame vajalikke uusi kontakte potentsiaalsete tootjate ja klientidega,” rääkis Sinijärv.

Navirail OÜ kohta loe lähemalt siit ja CF&S Estonia AS kohta loe lähemalt siit.

Eesti Logistikaklaster on ühisprojekt, mis keskendub liikmete  rahvusvahelisele turundusele,  Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel, vabasid ressursse hõlmavale tootearendusele, logistikaalastele haridusküsimustele ning ettevõtete koostööle IT vallas.

MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsatsiooni eestvedamisel loodud Eesti Logistikaklastri liikmed  on Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaam, Paldiski Sadam,  Vopak E.O.S., ERS, DBT, Alexela Logistics, ESTEVE Terminal, CF&S, Spacecom, Smarten Logistics, Contimer, Alekon Cargo, Navirail, Riigiressursside Keskus, Bominflot, Tallinna Tehnikaülikool, Mainori Kõrgkool, Sadamate Liit ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon.

 Klastri projekti toetab 12,8  miljoni krooniga EAS Euroopa Regionaalarengu programmi raames.

Välisministeerium avas oma kodulehel välisturgudele pürgivate ettevõtjate paremaks teavitamiseks uue alajaotuse „Äridiplomaatia“. Sealt on võimalik leida infot selle kohta, kuidas välisministeerium ja Eesti välisesindused saavad abistada ekspordivõimaluste realiseerimisel.

Äsja Kaubandus-Tööstuskoja ja Konjunktuuriinstituudi poolt eksportööride seas läbi viidud uuringu tulemused näitasid muuhulgas, et ettevõtjad sooviksid rohkem infot selle kohta, kuidas välisministeerium ja Eesti välisesindused saavad aidata kaasa uutele huvipakkuvatele välisturgudele sisenemisel.

Kuidas siseneda konkreetsele turule? Kuidas alustada äritegevust välisriigis? Need on küsimused, millele vastamisel saavad Eesti välisesindused ettevõtjaid aidata.

Äridiplomaatia leht koondab kokku regulaarselt ilmuva teabe sündmustest ja üritustest, ülevaated äritingimuste kohta, teemakohased artiklid ja uudised. Samuti leiab ettevõtja sealt infot Eesti välisesinduste kohta, ülevaateid sihtriikidest ja teavet Eesti ettevõtjaid ühendavatest organisatsioonidest välismaal.

Uue alajaotuse kaudu on ekspordist huvitatud ettevõtjail võimalik esitada välisesindustele ka konkreetse sisuga päringuid huvipakkuva sihtriigi ärikliima ja –võimaluste kohta.

Eesti ettevõtlusliidud on oodatud äridiplomaatia lehel avaldama ka enda ekspordiplaane ja –tegevusi kajastavat infot.

Äridiplomaatiast lähemalt: http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/244

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS

637 7654

pressitalitus@mfa.ee

Esmaspäeval, 8. novembril toimuvad Majanduskomisjonis parlamentaarsed kuulamised Eesti logistika ja rahvusvahelise transpordi teemadel. Komisjon saab põhjaliku ülevaate juulis käivitunud Logistikaklastri eesmärkidest, tegevussuundadest ja edasistest plaanidest.

“Logistika ja transpordisektori teenused moodustavad Eesti teenuste ekspordist enam kui 40 protsenti, mistõttu on tegu äärmiselt olulise valdkonnaga kogu riigi majanduse tasakaalus hoidmiseks. Majanduskomisjon soovib saada täit pilti, kuidas on Logistikaklastri raames käivitunud sektori suurimate ettevõtete koostöö  ning arutada, millised on Majanduskomisjoni võimalused klastri tegevust toetada,” ütles Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.

Kokkusaamisel tutvustatakse majanduskomisjonile Logistikaklastri eesmärke, tegevussuundi ja liikmeid ning esimesi konkreetseid tulemusi rahvusvahelise turunduse vallas. Samuti arutatakse edasiste koostöövormide ning konkreetsete ühistegevuste üle. Juttu  tuleb  ka Eestis tegutsevate erinevate majandusklastrite tegevuste integreerimisest.

“Klastri liikmed näevad Riigikogu majanduskomisjonis suurt ja olulist partnerit, seda eeskätt rahvusvahelise turunduse vallas. Loodame läbi arutada ja üksmeele leida terves reas konkreetsetes ettepanekutes, kuidas Eesti logistika- ja transpordisektorit ning riiki tervikuna väljaspool paremini tutvustada,” sõnas Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhataja Andrus Kuusmann.

Logistikaklaster on kahe ja poole aastane projekt, mis keskendub partnerite ühtsele rahvusvahelisele turundusele, vabasid ressursse hõlmavale tootearendusele, logistikaalastele haridusküsimustele, ettevõtete koostööle IT vallas ning oma eesmärkide tutvustamisele Eesti avalikkusele.

MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsatsiooni eestvedamisel loodud Eesti Logistikaklastri liikmed  on kõik suuremad infrastruktuuriettevõtted: Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaam, Paldiski Sadam; suurimad sadamaterminalid ja raudteeveoettevõtted: Vopak-EOS, ERS, DBT, Alexela Logistics, ESTEVE Terminal, Spacecom; logistika- ja ekspedeerimisfirmad: Smarten Logistics, Contimer, Alekon Cargo, Riigiressursside Keskus, Bominflot; kõrgkoolid: Tallinna Tehnikaülikool ja Mainori Kõrgkool ning erialaettevõtete liidud: Sadamate Liit ja Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon.

Klastri projekti toetab 12,8  miljoni krooniga EAS Euroopa Regionaalarengu programmi raames.

Lisainformatsioon:

Urmas Klaas

Riigikogu majanduskomisjoni esimees

Tel: 631 6432

E-post: Urmas.Klaas@riigikogu.ee

Andrus Kuusmann

Logistika ja Transiidi Assotsatsiooni juhataja

Tel: 50 12 920

e-post: andrus@transit.ee

Eesti Logistikaklaster otsib koostööpartnerit uuringu läbiviimiseks, mille eesmärgiks on hankida terviklik, detailne ja süstematiseeritud statistikaandmete koond kuue välisriigi väliskaubanduse ja nelja välisriigi sadamaid läbinud kaubamahtude kohta.

Detailne info on ära toodud hankedokumentides, mis väljastatakse sooviavalduse alusel hankija vastutava isiku poolt alates 28.10.2010.

Uuringu teostamise tähtajaks on 30 kalendripäeva alates hankelepingu allkirjastamisest.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 12.11.2010 kell 14:00.

Hankija vastutav isik: Illimar Paul

.Lisainfo ja hankedokumentide väljastamine:

Illimar Paul, illimar@transit.ee, +372 50 999 00

Vietnami ministrid kutsuvad Eesti logistikaettevõtjaid osalema aktiivselt sealsete suursadamate arendustegevuses ning moodustama riikidevahelist komisjoni majandussuhete elavdamiseks.

Vietnami asetranspordiminister hr. Nguyen Hong Truong kutsus Hanois toiminud kohtumisel Eesti logistikuid osalema suuremahulistes Vietnami süvasadamate arendustes. “Üks eelistatud suund, milles ootaks koostööd Eestiga, on sadamate infosüsteemide arendus ja terminalide efektiivse töökorralduse rakendamine. Teame, et olete nendes valdkondades tugevad,” ütles Nguyen Hong Truong kohtumisel Logistikaklastri delegatsiooniga.

Aseminister Nguyen Hong Truong tutvustas põhjalikult tänaseks juba käivitunud projekte kolme uue süvasadama  rajamiseks Vietnami põhja-, kesk- ja lõunaossa, mille tulemusel loodetakse suurendada kohalikest sadamtest väljuvaid kaubamahtusid kordades.

Kokkusaamisel Vietnami tööstus- ja kaubanduse aseminister hr. Le Danh Vinhiga arutati võimalust moodustada alaline Vietnami-Eesti kahepoolne majanduskoostöö komisjon. Kahe maa riigiametnikest ja ettevõtjatest koosnev koostöökomisjon looks igapäevased kontaktid ja töörutiini kahe riigi vahel. “See aitab oluliselt suurendada meie riikide vahelist kaubavahetust ning avardab võimalusi kasutada Eestit logistilise sõlmpunktina Vietnami kaupadele,” sõnas Le Danh Vinh.

“Vietnami ametiisikute ettepanekud meie ettevõtjatele olid vägagi konkreetsed. Arvestades Eesti logistikaalast konow-how’d ning hoogsat infrastruktuuride arendamist Vietnamis, pole mõlemale poolele kasulikke kokkupuutepunkte ühistegevuseks tarvis pikalt otsida,” kommneteeris 20.oktoobril Hanoist kohtumistelt naasnud Logistikaklastri juht Urmas Kõiv. “Vietnami ministeeriumid näevad lähiaastatel Vietnami ekspordi kiiret kasvu Venemaa suunal ja Eesti võiks olla hea kaubakoridor nende kahe riigi vahel,“ lisas Kõiv.

Kohtumistel Vietnami ministritega juhtis Logistikaklastri delegatsiooni Eesti suursaadik Vietnamis hr. Andres Unga.

12. oktoobril kirjutas Vietnamis viibiv Eesti Logistiklaklastri delegatsioon alla koostöömemorandumile VIFFAS esindajatega. Vietnami Ekspedeerijate Assotsiatsiooni VIFFAS (Vietnamese Freight Forwardes Association) poolt allkirjastas memorandumi  assotsatsiooni peasekretär  mr. Tran Huy Hien. Koostöömemorandumi eesmärk on arendada ja tugevdada kahe riigi vahelist koostööd logistika, transpordi ja transiidi vallas.

Täna toimunud seminar Vietnami ettevõtjatele, mille korraldas Vietnami Kaubandus-ja Tööstuskoda,  oli samuti edukas. Seminaril esinesid ettekannetega Tran Huy Hien VIFFASt,  Nguyen The Hung Vietnami Kaubandus- ja Tööstuskojast,  Eero Pärgmäe Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Erik Ringmaa Tallinna Sadamast, Kaido Simmermann Eesti Raudteest ja Erik Sakkov Tallinna Lennujaamast.Osalejad, keda Vietnami poolt oli üle poolesaja, olid peamiselt ettevõtted, kes ekspordivad kaupa Euroopasse ning Venemaale ja otsivad selleks võimalikult kasulikke kaubateid.

Klastri juhi Urmas Kõivu sõnul on Vietnami ettevõtjate huvi Eesti logistika- ja transiidivõimaluste kohta üllatavalt suur. „Tänasel seminaril oli saal rahvast täis ja küsimusi konkreetsete võimaluste kohta palju. Klastri liikmed omakorda on saanud hea pildi kohaliku turu potentsiaalist kasutada Eesti logistikateenuseid,“ sõnas Kõiv.

Kõivu sõnul on vietnamlastel kavas peagi külastada ka Eestit.

Eesti Logistikaklastri partnerid külastasid 5.- 6. oktoobril Minskis toimunud IV erialamessi „Transport ja Logistika“ eesmärgiga leida uusi koostöövõimalusi, kohtuda kohalike ettevõtetega ja  tutvuda Valgevene logistikasüsteemi arenguga.

Eesti Logistikaklastri liikmed tõstsid esile Valgevene transpordivõrgustiku ja sidesüsteemide suhteliselt kõrget taset - teede laitmatu kvaliteet, pangakaardiga maksmise võimalus enamuses kaubandus- ja teenindusasutustes ja tasuta wifi ühendused äriklassi hotellide standardpaketides. Eesti Logistika ja Transiidi

Assotsatsiooni tegevdirektori Ago Tiimani sõnul avaldasid Minski lennuväljal positiivset esmamuljet kümned kaubalennukid, mille juures toimus aktiivne laadimistegevus.

Eesti Logistikaklastri arendusjuhi Illimar Pauli arvates väärib erilist tähelepanu Valgevene logistikasüsteemi arenguprogramm aastani 2015, mis näeb ette spetsiaalsete logistikakeskuste võrgustiku väljaarendamist, transpordi osakaalu kasvatamist 9 protsendini SKP-st ja logistikateenuste, peamiselt autovedude ekspordi, kasvatamist 80 protsenti. „Investoritele pakutakse ulatuslikku ja väga atraktiivset maksuvabastuste ja –soodustuste paketti. Kõrgendatud tähelepanu on pööratud laomajanduse kaasajastamisele ning välja töötamisel on elektrooniliste kaubadokumentide süsteem, mis võimaldab muuta logistikaprotsessid ning suhtlemise riiklike instantsidega paberivabadeks,“ sõnas Paul.

Transpordimessi raames toimus Eesti, Läti, Valgevene ja Ukraina raudteede töökohtumine, mille teema oli ühisprojektina käivitatud toode „ZUBR“.  EVR Cargo juhatuse esimehe Jaanus Paasi sõnul on ZUBR Türgi ja Soome vahelist kaubavahetust toetav konteinerrong, mis ühendab Muuga Sadama Odessa ja Ilichjovskiga sadamatega Musta Mere ääres. Konteinerrong teeb vahepeatused Minskis ja Kiievis, pakkudes efektiivset alternatiivi autovedudele.

„Uus konteinerrong kasvatab tänu soodsatele tariifidele Eesti konkurentsivõimet Valgevene ja Ukraina ekspordi- ja impordivoogude teenindamisel,“ lisas Paas.

Juba käimasolevast koostööst rääkides mainis Paas , et seoses Venemaa ja Valgevene vahel naftatarnete ümber käimasoleva konfliktiga varustatakse praegu Valgevenet Venetsueela naftaga, mis jõuab sihtpunkti Muuga Sadama kaudu. „Samuti liigub osa Valgevene keemiatööstuste toodangust maailmaturgudele Eesti spetsialiseerunud terminalide kaudu,“ sõnas Paas.

Lisaks kaupade logistikale osutavad Eesti firmad Valgevene klientidele ka Venemaale suunduvate logistikaahelate juhtimise teenuseid, rendivad Valgevene Raudteele Eestist vaguneid ja korraldavad Valgevenesse vedusid läbi kolmandate riikide.

Logistikaklastri delegatsiooni Valgevenes kuulusid Eesti Raudtee, Sadamate Liidu, Sillamäe Sadama, Spacecomi, Esteve Terminali, Bominfloti, Contimeri ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni esindajad.

Eesti Logistikaklastrisse kuuluvad Tallinna Lennujaam, Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Paldiski Sadamad, Eesti Sadamate Liit, Eesti Raudtee, DBT, E.R.S., Spacecom, Contimer, Vopak E.O.S., Alexela Logistics, Esteve Terminal, Bominflot Estonia, Smarten Logistics, Tallinna Tehnikaülikool, Erahariduskeskus ja Riigiressursside Keskus.

Klastri programmi toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist.